Parim tantsumuusika Sulle! ans.-C-duur..5139484..ja kohtume!

Ivo Linna 1968 Saaremaa/Tartu/Tallinn
Andmebaasis alates 26.11.98

stiil - tantsuline liin


Koosseis

Ivo Linna - vokaal
Antti Kammiste - klahvpillid

Helikandjatele salvestatud looming

lood kogumikel
'Этот безумныйMир' kogumikul 'co Marju Länik + Palestra'
(www.youtube.com/watch?v=aqFKcXnESUo, 1986, CD )

'Esimesed jõulud' kogumikul 'Jõulutähed'
(Eesti Raadio, 1995, CD )

'Trummimees' kogumikul 'Jõulutähed'
(Eesti Raadio, 1995, CD )

'Kikilips' kogumikul 'Mis värvi on armastus'
(Aidem Pot, 1996, CD MC )

'Mul meeles veel' kogumikul 'Raimond Valgre - Mul Meeles Veel'
(Eesti Raadio, 1996, CD )

'Meremeeste laul /co B.Lehtlaan, V.Orumets/' kogumikul 'Valss alati jääb'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Kalle-Kusta' kogumikul 'Sünnipäevalaulud'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Vana ja väsinud mees' kogumikul 'Valss alati jääb'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Abruka valss' kogumikul 'Valss alati jääb'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Kord olin ma röövlite pealik' kogumikul 'Valss alati jääb'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Ma ei tea, ma ei tea…' kogumikul 'Valss alati jääb'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Oo Susanna /co Jansa/' kogumikul 'Sünnipäevalaulud'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Joo sõber joo' kogumikul 'Sünnipäevalaulud'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Täna on sinu sünnipäev' kogumikul 'Sünnipäevalaulud'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Õnne soovime sul' kogumikul 'Sünnipäevalaulud'
(Hitivabrik, 1998, CD )

'Mis on õnn' kogumikul 'Avo Tamme - Kui me lapsed on kord suured'
(SALUMuusik, 1998, CD )

'Zuleika-hanum' kogumikul 'Horoskoop, Vol. 1'
(ETV, 1999, CD )

'Looda mulle sa' kogumikul 'Eesti 70ndad'
(Hitivabrik, 1999, 2CD )

'Kevadelaul' kogumikul 'Eesti 70ndad'
(Hitivabrik, 1999, 2CD )

'Putti-putti /co Rock Hotel/' kogumikul 'Rock`n`rolli lapsed'
(Hitivabrik, 1999, CD )

'Kui oleksin prii /co Rock Hotel/' kogumikul 'Rock`n`rolli lapsed'
(Hitivabrik, 1999, CD )

'Annan sulle käe' kogumikul 'Eesti 70ndad'
(/co Reet Linna & Apelsin/, Hitivabrik, 1999, 2CD )

'Sinu valinud ma ' kogumikul 'Eesti 70ndad'
(/co Reet Linna & Rock Hotel/, Hitivabrik, 1999, 2CD )

'Krokodilli rock' kogumikul 'Eesti 70ndad'
(/co Apelsin, Crocodile Rock, Elton John, kaver/, H, 1999, 2CD )

'Loodan, et veel mind meeles pead /Kollane Allveelaev G/' kogumikul 'Rock`n`rolli lapsed'
(Hitivabrik, 1999, CD )

'Kaelakee hääl' kogumikul 'Sajandi 20 parimat eesti laulu'
(/co Maarja/, Raadio Elmar, 2000, CD )

'Tüdruk' kogumikul 'Sajandi 20 parimat eesti laulu'
(Raadio Elmar, 2000, CD )

'Nukker õhtu' kogumikul 'Estraadiklassika'
(1972, Hitivabrik, 2000, CD )

'Vaid sinu naer' kogumikul 'Eesti 80ndad'
(co Rock Hotel; Hitivabrik, 2001, 3CD )

'See meeletu maailm' kogumikul 'Eesti Kullafond'
(Pedro Beat, 2001, CD )

'Irma' kogumikul 'Eesti Kullafond'
(Pedro Beat, 2001, CD )

'Kaunis muinasjutt' kogumikul 'U.Loop; Enne ja pärast päeva'
(mis endast armastuse ilmale jättis; Records 2000, 2001, CD )

'Komistan ja kukun' kogumikul 'Eesti Kullafond'
(Pedro Beat, 2001, CD )

'Videvik' kogumikul 'Eesti 80ndad'
(co Rock Hotel; Hitivabrik, 2001, 3CD )

'Tasakaalukeeled' kogumikul 'Andres Valkonen - Valgus'
(hyper.records, 2001, CD )

'Oota mind /co Ruja/' kogumikul 'Andres Valkonen - Valgus'
(hyper.records, 2001, CD )

'Imeline lihtne maa/co Olav Ehala/' kogumikul 'Andres Valkonen - Valgus '
(hyper.records, 2001, CD )

'Mis üks aasta loeb' kogumikul 'Unustamatu Eurovisioon'
(Hitivabrik, 2002, CD )

'Muhumaa' kogumikul 'Saaremaa Valss'
(Hitivabrik, 2002, 2CD )

'Saaremaale' kogumikul 'Saaremaa Valss'
(Hitivabrik, 2002, 2CD )

'Jumpvallerii' kogumikul 'Saaremaa Valss'
(Hitivabrik, 2002, 2CD )

'Aus kalamees ' kogumikul 'Saaremaa valss'
(/A.Uustulnd/, Hitivabrik, 2002, CD )

'Puhub tuul' kogumikul 'Saaremaa Valss'
(Hitivabrik, 2002, 2CD )

'Alviine' kogumikul 'Saaremaa Valss'
(Hitivabrik, 2002, 2CD )

'Saaremaa lipulaul ' kogumikul 'Saaremaa valss 2'
(/A.Uustulnd/, Hitivabrik, 2002, CD )

'Suvised huvid/co Reet Linna/' kogumikul 'Varajased laulud/Pop/'
(hyper.records, 2002, 2CD )

'Muhu kosjalugu' kogumikul 'Saaremaa valss'
(/A.Uustulnd/, Hitivabrik, 2002, CD )

'Tormide poeg' kogumikul 'Saaremaa valss'
(/A.Uustulnd/, Hitivabrik, 2002, CD )

'Väike luiskaja' kogumikul 'Saaremaa valss'
(/A.Uustulnd/, Hitivabrik, 2002, CD )

'Tõstkem klaasid' kogumikul 'Saaremaa valss'
(/A.Uustulnd/, Hitivabrik, 2002, CD )

'Vana vaksal' kogumikul 'Varajased laulud/Pop/'
(hyper.records, 2002, 2CD )

'Tükike loodust' kogumikul 'Varajased laulud/Pop/'
(hyper.records, 2002, 2CD )

'Luiged läinud' kogumikul 'Varajased laulud/Pop/'
(hyper.records, 2002, 2CD )

'Sinilind' kogumikul 'Raimond Valgre, Eesti Kullafond'
(Hitivabrik, 2003, 2CD )

'Mul meeles veel' kogumikul 'Raimond Valgre, Eesti Kullafond'
(Hitivabrik, 2003, 2CD )

'Viimane valss' kogumikul 'Raimond Valgre, Eesti Kullafond'
(Hitivabrik, 2003, 2CD )

'Kui on meri hülgehall ' kogumikul 'Kannikesed emale'
(/co Hanna.-Liisa Võsa/, Hitivabrik, 2004, CD )

'Vana vaksal ' kogumikul 'Rändamine'
(GO Group, 2005, CD )

'Sülita vaid alla tuult' kogumikul 'Ott Arder - kõigest sits'
(Elvis, 2005, 2CD )

'Tasakaalukeeled ' kogumikul 'Ott Arder - Kõigest sits'
(Elvis, 2005, 2CD )

'Lõhnavad valgused' kogumikul 'Ott Arder - Kõigest sits'
(Elvis, 2005, 2CD )

'Michelangelo /co Apelsin/' kogumikul 'Eesti 70ndad'
(Hitivabrik, 2005, 2CD )

'Oleme lendaval saarel' kogumikul 'Eesti 70ndad'
(/co Lagle Alpius & Reet Linna/, Hitivabrik, 2005, CD )

'Vana vaksal' kogumikul 'Eesti 70ndad'
(Hitivabrik, 2005, 2CD )

'Saaremaa valss' kogumikul 'Rahvahitt 3'
(BGM Records, 2006, CD )

'Kuuse hällilaul' kogumikul 'Unealbum'
(Music Maker, 2006, CD )

'See meeletu maailm' kogumikul 'Kaunimad valsid'
(Hitivabrik, 2007, CD )

'Ööbiku valss' kogumikul 'a:Arved Haug/Ülo Võsar; Kaunimad valsid'
(läbi aegade südamed põlema lööb; Hitivabrik, 2007, CD CD )

'Läänemere lained' kogumikul 'Kaunimad valsid'
(Hitivabrik, 2007, CD )

'Kas mäletad' kogumikul 'Laule Peeter Ilusa sõnadele. Tuli asus teele'
(hyper.records, 2009, CD )

'Vana vaksal' kogumikul 'Laule Peeter Ilusa sõnadele. Tuli asus teele'
(hyper.records, 2009, CD )

'Aita mööda saata öö ' kogumikul 'Eesti otsib lemmiklaulu, Vol.1'
(Versus Trade OÜ, 2009, CD )

'Marie, Marie ' kogumikul 'Eesti otsib lemmiklaulu, Vol.1'
(Versus Trade OÜ, 2009, CD )

'Naerev näkineid' kogumikul 'Laule Peeter Ilusa sõnadele. Tuli asus teele'
(hyper.records, 2009, CD )

'Neli mütsi ' kogumikul 'Minul on'
(Turbotigu, 2009, CD )

'Eestlane olen ja eestlaseks jään ' kogumikul 'Eesti otsib lemmiklaulu, Vol.2'
(Versus Trade OÜ, 2009, CD )

'Istun aknal ' kogumikul 'co Tõnis Mägi; Gunnar Graps Tribuut'
(MTÜ Eesti Trummarite Liit, 2011, 3CD )

'Valgus otsustab kõik' kogumikul 'co MTJ'
(www.youtube.com/watch?v=tsKI1DmjQm8, 2012, CD )

'Valgus otsustab kõik' kogumikul 'co MTJ /kas andestad mulle/'
(www.youtube.com/watch?v=tsKI1DmjQm8, 2012, CD )

'Karepa valss ' kogumikul 'co Kukerpillid; Kaunimad laulud'
(KukerPillid, 2012, 2CD )

'Jälle teel' kogumikul 'co Põhja-Tallinn; On The Road Again /Willie Nelson'
(www.youtube.com/watch?v=QIY8ZvAfT2w, 2013, CD )

'Eile, kui olin veel noor' kogumikul 'Päike sõbra aknas '
(Hitivabrik, 2013, CD )

tooted
Ivo Linna
(Melodija, 1984, LP )
Tagasi Paradiisis, 1 & 2
(GIGA Rec, Kollane Allveelaev G (+Jaak Joala), 1986, MC )
Ivo Linna'93
(FIFAA; RTV 002, 1993, CD MC )
Las jääda kõik, mis hea, volume 2
(Eesti Raadio, ERCD 009 (+Jaak Joala, Tõnis Mägi), 1996, CD )
Ema, Sina ju andestad
(SEACD 105 (Kaks südant) (&Easy Living) (T.Vanem/L., 1996, CD )
Las jääda kõik, mis hea, volume 1
(Eesti Raadio, ERCD 008 (+ Jaak Joala, Tõnis Mägi), 1996, CD )
Kaelakee hääl
(KMG 100.2 (Eurovisioonil + Maarja-Liis Ilus, 1996, CD )
IFF 1
(IFFCD 001, 1998, CD MC )
Eesti Kullafond
(Hitivabrik, 2001, 3CD )
Enne ja pärast päeva on öö
(Records 2000, 2001, CD MC )
Computer - Love (singel)
((co Yvetta Kadakas, Veikko Lattu), Eurovisioon, 2002, CD )
Majakene mere ääres
(Heategevusplaat co Dave Benton, DB Investments, 2003, CD )
Üksi, iseendas üksi...
(Records 2000, 2006, CD )
I Love You (singel)
(co Supernova, Bulldozer records, 2009, CD )
Mees (singel)
(co Supernova, Bulldozer records, 2009, CD )
Originaal IFF
(co Supernova, Bulldozer records, 2009, CD )
Originaal IFF
(ERR, 2009, CD )
Kui ma oleksin jõulumees
(Hitivabrik, 2012, CD )
Päike sõbra aknas
(Hitivabrik, 2013, CD )

Kontaktinfo

Ivo Linna on meie popkultuuri mitmeplaaniline klassik. --- 2014 - Eesti läbi aegade üks armastatumaid lauljaid, legendaarne Ivo Linna tähistab sel aastal enda 65. sünnipäeva. Selle puhul toimuvad juulikuus pidulikud ja suurejoonelised galakontserdid, kus tulevad esitusele nii tema loomingu paremik kui ka juubilari enda poolt armastatud lood läbi aegade. Spetsiaalselt nendeks kontsertideks valmivad laiendatud koosseisuga bigbändi seaded sellistele hittlugudele nagu „Julge laul“, „Sülita vaid alla tuult“, „Aita mööda saata öö“, „Laula mu laulu helisev hääl“, „Aeg ei peatu“ ja paljud teised. Loomulikult ei jää kontserdil esitamata ka koos Maarja-Liis Ilusaga 1996. aastal lauldud Eesti eurolaul „Kaelakee hääl“ ning Alo Mattiiseni tuntuimad isamaalised laulud „Eestlane olen ja eestlaseks jään“, „Isamaa ilu hoieldes“ ja „Sind surmani“. Iffi on tulnud tervitama ja temaga koos aegumatuid lugusid laulma noorema põlvkonna Eesti tippartistid ja näitlejad: Ott Lepland, Maarja-Liis Ilus, Evelin Võigemast ja Hele Kõrve. Lavale astub ja koos isaga musitseerib ka Ivo poeg Robert Linna. Esinejaid saadab 12-liikmeline ansambel „Grand Hotel“ Anti Kammiste juhatusel. Galakontsertide kava on koostanud Ivo ise, tuues selles esile ja rõhutades just talle olulisi hetki ning lugusid juba peaaegu 50 aastat kestnud lavateest! Kontserdid toimusid: 15. juulil 2014 Tartu Laululaval, 17. juulil 2014 Pärnu Vallikäärus ja 20. juulil 2014 Tallinna Lauluväljakul. *** 2014 - Ivo Linna: "Hoolimata sellest, et kohtusime Jaak Joalaga viimasel ajal harva, oli meie side läbi koos tegutsetud 46 aasta päris tugev. Kui keegi tundub sulle olevat igavene, kellega oled sammunud loomingurada pikka aega koos, siis see kaotus või löök on muidugi jube karm." *** Legendaarne laulja Ivo Linna ja lauljast ja kitarristist poeg Robert Linna saavad omavahel väga hästi läbi ning esinevad ka Iffi juubelituuril koos. Õhtuleht testis, kui hästi paps ja laps üksteist tunnevad ning tulemused olid hämmastavad. Lapsed aga siiski tunnevad oma vanemaid ikka paremini kui vanemad oma lapsi, muheleb Iff, kes on poja tabavate vastuste üle meeldivalt üllatunud. Ivol endal aga nii hästi ei läinud — ta ei tea ei poja lemmikbändi, lemmiklauljat, lemmikraadiojaama ega palju muudki. Isegi selles osas valitseb pimedus, et poiss koolist poppi tegi. Mõlemad panevad enamasti täppi, kuid vahel ka puusse. Tõsi, rockansambli Elephants from Neptune laulja ja kitarrist Robert (30) eksib veidi vähem. -- Milline on poja lemmikpill? Ivo: Tänapäeval, kus pillide valik on suur ja neid on lihtsam soetada, vahetavad ansamblid laval instrumente, et anda lugudele erinev kõlavärv. Aga ma olen tähele pannud, et ühte poolakustilist Höfneri kitarri mängib Robert esinedes sagedamini kui teisi pille. Ma tõin selle üle 20 aasta tagasi Saksamaalt. Kohtusin seal ühe eestlasega, kel oli kodus kaks üsna kehvas seisus 60ndatest pärit Höfneri kitarri. Ta andis need mulle nii, et neil ei olnud keeligi peal. Kitarrimeister Kuldar Kalluste puhus pillidele elu sisse ja neist said täiesti korralikud muusikariistad. Mulle tundub, et Robertile meeldivad vanad kitarrid ja lampvõimendid, mis teevad paremat häält kui vahepealsed tehnikaimed. Roberti kommentaar: See vana Höfner on tõesti mu lemmik. Selle konkreetse pilli vastu oli mul terve lapsepõlv suur aukartus ja kui isa otsustas selle minu kasutada anda, sai sellest minu kaaslane ja talisman. -- Mis on Roberti lemmiklugu teie laulude hulgast? Ivo: Me ei ole sellest väga rääkinud, sest meil on suhteliselt erinev muusikamaitse, kuigi on ka kattuvat. Kui ma mõtlen selle peale, mis muusikat Robert teeb ja kuulab, siis pakun huupi, et "Aeg ei peatu". Roberti kommentaar: "Aeg ei peatu" on küll suurepärane lugu, aga minu maitse isa repertuaaris langeb ikkagi Rock Hoteli aegadesse, eriti sellesse perioodi, kui puhkpillid ka lugudel juures olid. -- Millist muusikat Robert vabal ajal kõige meelsamini kuulab? Ivo: Ma usun, et ta kuulab tõsisemat rokkmuusikat, progerokki. Kindlasti midagi tehnilisemat ja intellektuaalsemat. Kui vanad ansamblid mängu tulevad, siis võib-olla In Sped. Varem kuulas ta hea meelega sellist raskerokiansamblit nagu Synopsis. Roberti kommentaar: Olen ennegi märganud isa mainimas, et mulle meeldib Synopsis. Ausalt öeldes pole ma seda bändi mitte kunagi kuulanud. Vanadest ansamblitest meeldivad pigem The Doors, Led Zeppelin, Ruja, Black Sabbath jne. In Spe puhul meeldis mulle pigem Riho Sibul. Intellektuaalsust väärtustan ma küll, aga tehnilisuse asemel on kindlasti tähtis hing, sest see on see, mis paneb muusika elama. -- Mis on Roberti lemmikraadiojaam? Ivo: Nii palju, kui mina raadiojaamadest tean, võiks ta kuulata näiteks Raadio Tallinnat, kust tuleb väga palju džässi, ja veel võiks ta kuulata Raadio 2. Roberti kommentaar: Raadiot ei kuula ma praktiliselt üldse. Kui kästakse, siis võib-olla mingit Raadio 2 õhtuse vööndi saadet. Samas, vahetevahel kuulan öösiti "Ööülikooli". -- Kes on Roberti lemmiknaisartist? Ivo: (Naerab) Väga hea küsimus! Ma pakun välja, et selleks on Ella Fitzgerald. Aga lemmikutega on alati väga keeruline, sest need muutuvad elu jooksul. Roberti kommentaar: Ella Fitzgeraldiga kahjuks konkreetset sidet pole, Aretha Franklin oleks võib-olla lähemale läinud, aga olen täiesti nõus sellega, et lemmikud muutuvad ajaga. Seetõttu ei haaku ma pikemalt kellegi laulmisega, vaid otsin alati midagi värsket. -- Mis on Roberti lemmikspordiala? Ivo: Tema suur armastus on rulasõit. Mul oli aastaid tagasi hirm, et ta unustab kõik muu ja tegeleb ainult sellega. Ta sõitis hommikust õhtuni rulaga, kukkus ja trikitas ikka edasi. Ta on ka rulavõistlustel käinud. Igapäevaselt tegeleb ta rattasõiduga, ratas ongi tema liiklusvahend. Ma mäletan, et lapsepõlves on ta telerist jälginud kergejõustikku. Roberti kommentaar: Rulaga sõitsin poisina tõesti palju. See õpetas mulle järjepidevust, keskendumist ja iseseisvust. Kasvatas mind üles. Kergejõustiku vaatamist ma küll ei mäleta. Võib-olla vahtisin lihtsalt, et mida kuradit nad seal ringiratast kargavad. -- Mis oli kooliajal Roberti lemmikõppeaine? Ivo: Muusika see ei olnud – kooliajal ei näidanud Robert muusika vastu kuigi suurt huvi. Tundub, et humanitaarained olid tema jaoks kergemad kui reaalained, sest keeltega ei ole tal kunagi mingit probleemi olnud. Matemaatika oli tema jaoks ehk keerulisem, aga tal ei olnud kooliga kunagi raskusi. Polnud dramaatilisi hetki, kus vanemad oleks pidanud minema õppenõukogule aru andma, miks poiss ei õpi. Ta oli tubli õpilane, ei teinud ka poppi. Roberti kommentaar: Muusika huvitas mind, aga mitte selle õppimine. Olen alati hoidnud seda erilisel kohal oma elus. Keeled tõesti istusid mulle ja matemaatika mitte. Popi tegemisest praegu enam ei räägi. -- Mis on Roberti meelispaik, kus end välja lülitada ja akusid laadida? Ivo: Tema bänd käib tihti Võsul trummari Jon Mikiveri suvekodus. Ka talvel. Minu meelest ei saaks neid käimisi kogu aeg bändilaagriks nimetada, nad lähevad sinna lihtsalt hinge tõmbama. Mulle teeb muidugi väga suurt rõõmu see, kui Robert mulle mõnikord telefonis ütleb, et aega on vähe ja kiirus on peal, aga küll oleks hea, kui leiaks kas või ühe päeva, et tulla Muhusse, kus ma elan. Mul on vaikse kõrvaltvaatajana hea meel, et mu poeg seal olemist naudib. Ta magab senikaua, kuni tahab, sõidab rattaga ringi, jalutab, pildistab. Ta oskab ennast igapäevarutiinist ja kiirustamistest-toimetamistest täiesti välja lülitada. Paari päevaga saab ta selle laengu, mida on sinna otsima tulnud. Roberti kommentaar: Võsul käime tõesti tihti, seal saame alati hinge tõmmata ja kõigest rääkida. Täpselt sama on Muhus käimisega. Ja täpselt samamoodi on ka emal Reet Linnal külas käimisega. Äärmiselt oluline on lülitada ennast aeg-ajalt välja harjumuspärasest keskkonnast ja tuletada endale meelde, kes sa tegelikult oled. -- Millise muusika Ivo autoga sõites kõige meelsamini mängima paneb? Robert: Tõenäoliselt valdab autot vaikus. Tema peas on piisavalt muusikat. Ja selleks, et ise muusikat hästi teha ja seda enesele teadvustada, peab aeg-ajalt vaikust kuulama. Ivo kommentaar: Tal on tuline õigus! Enamikus ongi vaikus. -- Mis on Ivo lemmiklugu Elephants from Neptune’i laulude hulgast? Robert: Ei oska iamtagi, aga tundub, et "Make It Happen" läheb talle peale, kuigi ma ei oota, et ükski minu lugudest talle eriti peale läheks. Maitse asi. Temapoolse kriitikana on minu jaoks tähtsam pigem laitus kui kiitus. Ivo kommentaar: Täpselt nii ongi. Ma kuulasin seda lugu nende esituses enne, kui ma esimest plaati kuulasin. Selle laulu puhul oli kohe kindel, et sellest tuleb lööginumber. Ja tuli ka. -- Mis on Ivo lemmikraadiojaam? Robert: Elmar või Kuku. Ma ise raadiot ei kuula ja ma arvan, et enamasti ka tema mitte. Pakun, et kui, siis midagi kodumaist veidi vanemale sihtgrupile – easy listening (kerge kuulamine – K. A.) ja uudised. Ivo kommentaar: Sellega ta pani mööda. Mina olen Vikerraadio kuulaja. Teen ju Vikerile kaastööd saadetes "Mnemoturniir" ja "Miniturniir". Eks satun kuulama ka muud, kui ma vahel siiski autos raadiojaamu läbi klõpsin. -- Kuidas isa sellesse suhtus, kui selgus, et sinu kutsumus on samuti muusika? Robert: Vähemalt ei läinud pätiks. Ivo kommentaar: Seda ma armastan ikka ütelda, aga tegelikult küsiks ma: mis saab olla ilusam kui see, et poeg valib sama tee kui isa? See on isale väga suur pai, tunnustus ja au. Vanemad sunnivad lapsi valima ameteid, mida nad pidada ei tahaks. Mina ei sundinud Robertit. Ta ise valis selle tee ja ma olen väga õnnelik. Las ta elab muusikuelu, tunneb sellest rõõmu ja valu. See oli mulle üllatus, kui selgus, et poeg teeb bändi, milleks esmalt oli ansambel Kaja (tegutses 2006–2010 – K. A.). Kui ma temalt tookord plaadi sain, siis ma küsisin: "Aga kes teil seal laulab?" Ma nimelt ei tundnud oma poja häält plaadilt kuulates ära! Ma polnud teda lihtsalt kunagi ju isegi kodus laulmas kuulnud. -- Mis oli lapsepõlves sinu suurim koerustükk, mis suutis isa kõige rohkem pahandada? Robert: Eks neid väikseid koerustükke toimus alatasa. Ükskord tegin noolemängu noolega Harri Kõrvitsa trummi naha sisse augu. Ivo kommentaar: Oh jumal, ausalt öeldes ma ei mäletagi seda. Eks ta tegi neid tempe, nagu kõik lapsed mängulustist teevad. Aga üldiselt on Robert olnud kogu elu väga rahulik, pigem endasse tõmbunud ja sissepoole vaatav inimene. Ta oli ka lapsena vaikne ja tagasihoidlik. Mina küll ei mäleta sellist koerust, mille peale ma oleks vihastanud. -- Mis sa arvad, millal on isa sinu üle kõige rohkem uhkust tundnud? Robert: Kindlasti nüüd, kui ma lõpuks ülikooli lõpetasin (Tallinna ülikooli balti filmi- ja meediakoolis filmikunsti eriala – K. A.) Ivo kommentaar: Just nimelt! Ta oli vahepeal juba saamas eluaegseks üliõpilaseks ja ma ütlesin talle paar korda, et kui sul kool läbi saab, siis palun võta kogu oma moraalne jõud kokku, helista mulle ja teata, et kool on läbi. Ja tõesti, see kõne tuli sel suvel. Mul oli tunne, et ma tõusen selle peale püsti. See oli tõeliselt uhke tunne: mu poiss lõpetas ülikooli, jõudis oma haridusteel ühe olulise verstapostini. Tubli! -- Mis on Ivo lemmikautomark või -mudel? Robert: Meie pere kultusauto Škoda Estelle 105 Lux, mis kogu aeg üle kees, õpetas talle kindlasti kannatlikkust ja enesekontrolli, aga ma arvan, et tema jaoks pole ükski mark ega mudel oluline – peaasi et auto töötab ja kannikatel mugav on. Ivo kommentaar: Väga õige tähelepanek! Ma ei ole autohull, kes tahaks endale üha uusi mudeleid soetada. Ma olen peale selle Škoda näinud valu ja vatti ka igasuguste Žigulidega, mis keeldusid kõige vajalikumal momendil töötamast. Tähtis on see, et auto töötaks ja viiks mu ühest punktist teise, ükskõik mis ilmaga ma autosse istun ja võtit keeran (praegu sõidab ta Honda ­CR-Vga – K. A.). Kui ma oleks rikkur, ostaks ma omale võib-olla mingi 30ndate aastate pisikese sportauto. 30ndate autodisain oli minu silmis eriliselt ilus. Teine laine oli 50ndad Ameerikas – koletud suured tiibadega laevad. -- Mis on Ivo meelispaik, kus end täielikult välja lülitada ja akusid laadida? Robert: Sada protsenti Muhu. See on tema kodu olnud juba umbes 20 aastat ja sinna on ta oma hinge sisse pannud. Suvel istubki ta kõige parema meelega oma koduõuel. Ivo kommentaar: Kõik õige. *** Ivo Linna laulukavast leidub ka sellinegi meeliülendav fraas - ma olen nagu sangar seiklusfilmis: "Toredaid hetki on kogunenud selle ajaga paljus erinevaid. Abiellumised, laste sünnid. Mis võiks olla ilusamad ja tähtsamad, kui laste sünnid! Lapselaste sünnid, mis on tänasel päeval tõeline kingitus. Need on need kõige tähtsamad pidepunktid. Kui aga rääkida laulmise asjandusest, siis telefilm "Duett-duell", mis esilinastus 1970, on mingis mõttes märgilise tähendusega. Pean tunnistama, et seda sangari lugu ei laulnud ma 16 aastat. Ma isegi ei tea, miks. Kui aga koos Joala ja Mäksiga 1996. aastal turneed tegime, tuli hakata seda uuesti laulma. Nüüd laulan seda lugu juba igal esinemisel, kui vaid on vaja. See film ilmselt oligi mõnes mõttes tõuge või märk, et minust võiks saada tõepoolest ikka laulja. Sest filmitegemise ajal olin ma veel sõjaväes, pärast seda töötasin lühikest aega Eesti Raadios Rameto toimetuses, seejärel olin veel mõni aeg teles režissööri assistent, kuni 1972. aasta lõpuks sai selgeks, et ega ma ikka ei suuda pühenduda ei raadio- ega teletööle, sest sedavõrd tugevalt kiskus lava peale eputama. Pealegi olid mestis hea sõber Olav Ehala ja kogu see uus generatsioon ning ka mina tahtsin olla selle seltskonna liige. Samas tahtsin olla mestis ka vanemate pillimeestega. Estraadiorkestris olid ju tollal eestiaegsed pillimehed. See kõik oli oluline. Hilisemas plaanis olid kaks suurt mõjutajat – Apelsin ja Rock Hotel. Juba lauljatee alguses tegin endale selgeks, et staari mängida on mõttetu... Ega ju ka vananemise vastu ei saa keegi meist – ning ma ei hakka ju oma näonahka kokku lõikama, silendavaid kreeme pähe määrima või juukseid värvima. Praeguseks olen Muhu saarel elanud juba 20 aastat – algul harvemini, nüüd aga julgeks ma öelda, et ma lausa elangi Muhus. See soojus ja sõprus, mis siin nendest inimestest kiirgab, on Muhu üks kõige suuremaid plusse. Ning muidugi maja ümbritsev vaikus ja rahu, mida segab vaid linnulaul. Elupaik Muhu saarel on neist üks kõige imelisemaid asju, mis mu elus on igapidi vahvalt juhtunud. Kui mul oleks teistmoodi töö ja elu, käiksingi Tallinnas vaid korra üle viie aasta laulupeol." /www.ohtuleht.ee/ *** 2013 - Ivo Linna esitles oma järjekordset plaati. Ei, tegemist pole mõne hitikogumiku või Rock Hotelli parimate paladega, tegemist on täiesti ainulaadse ja Ifi enda sõnul sentimentaalse plaadiga. „Iga plaat on aga minu jaoks ju eriline," tunnistab Iff, et plaadid pole tema jaoks liinitöö. „Ma pole neid kunagi teinud sellepärast, et teha, aga viimasest on neli möödas, mingi hetk tekib tunne, et võiks endale veel midagi tõestada ja teed veel ühe plaadi." „Aeg teeb oma töö, sest mida vanemaks saad, seda rahulikumaks muutud, ning seega tuli mul juba välja ka natuke sentimentaalsem plaat," kirjeldab mees uut kogumikku, kust leiab hulga põnevaid laule, mis mehe enda lemmikud ning mis parimate poolt eesti keelde tema jaoks tõlgitud. „Leelokene (Leelo Tungal) tegi suurema portsu ja see ongi selle plaadi kõige ilusam väärtus." Uus plaat on sündinud stuudios, mille kasvandikud on Tanel Padar, Ott Lepland, Liis Lemsalu. Nende pilte ja erinevaid auhindu on seinad täis. Iff lindistas oma lood just nende valvsate silmapaaride all. „Mul on väga hea meel, et ma selle plaadi just siin tegin, hea oli teha seda siin stuudios," räägib Iff, taustaks lõputud Kuldse Plaadi auhinnad seinal rippumas. Kas temagi loodab pärjatud saada? „No kui plaadiga läheb hästi ja see peaks teenima mingi auhinna, loomulikult ma olen õnnelik. Aga Kuldne Plaat või mingi auhind pole eesmärk omaette, eks mul on neid kogunenud ka juba." /www.ohtuleht.ee/ *** Tanel Padar - Jörbergina - esitas näosaate finaalis Maarja ja Ivo Linna eurolaulu «Kaelakee hääle» paroodia. Ivo Linna: «See oli väga hea, vaimukas ja naljakas, ning ma usun, et ka loo autorile Priit Pajusaarele meeldis see väga,» ütleb laulja selle loo paroodia kohta. «Ma naersin üle tüki aja südamest.» Kas laulumees oleks aga kunagi ette kujutanud, et selline kooslus esitab «Kaelakee häält», mille tema ja Maarja-Liis Ilus tuntuks laulsid? «Ei no, kus sa selle peale tuled! Selle peale ei oleks isegi ükskõik kui ilusas unenäos tulnud.» /www.ohtuleht.ee/ *** 2012 - Eesti armastatumaid meeslauljaid Ivo Linna tunnistab, et tema side nooruspõlve lemmikansambliga "The Beatles" on jäänud tänaseni eelkõige emotsionaalseks. "Minu jaoks on täiesti isiklik pidupäev, kui mõnel heal hetkel mõtlen, et nii – nüüd võtan ette ja kuulan mõne biitlite plaadi otsast lõpuni läbi. Kuigi ma olen mõnda neist albumitest ehk isegi sadu kordi kuulanud, on see minu jaoks rituaalne tegevus." Ta kirjeldab veenvalt, kuidas teda valdavad ka tänasel päeval ansambli The Beatles muusikat kuuldes täpselt needsamad aistingud kui aastakümnete tagustel aegadel, mil ta veel teismeline oli. "Võib-olla ma elan ikka ja jälle läbi seda ammust meeleseisundit, sest kui juhtun mõnda biitlite laulu kas või raadiost kuulma, keerab käsi heli automaatselt valjemaks. Nagu üks tarkpea on kunagi öelnud: The Beatles on maailma parim ansambel – nii oli, on ja jääb. Ma olen täiesti nõus selle väitega. Vähemalt minusuguste fännide jaoks on The Beatles võrreldamatu." Ehkki ansambli The Beatles täpne kokkutulekuaeg on vaieldav, tähistatakse nii Eestis kui mujal maailmas sel sügisel Liverpooli "Kuldse Neliku" 50. sünniaastapäeva arvukate kontsertidega. Üks on kindel – 50 aastat tagasi ilmus ansambli The Beatles esimene singel "Love Me Do" ja algas kogu maailma raputanud biitlomaania. Kuigi Linnal on kodus Eesti suurim biitlite muusika kogu – 700 ühiku ringis, kui kõik singlid, EPd, LPd ja singlid arvesse võtta, Venemaal välja antud plaatidest Hiina ning Lõuna-Korea omadeni –, ei pea ta tagasihoidliku inimesena end sugugi sel alal Eesti suurimaks spetsialistiks. Pigem vaidleb ta sellele väitele tuliselt vastu. "Ma ei ole kunagi vaevanud end aastaarvude ja kuupäevade pähetuupimisega, sest tarkades raamatutes on kõik kirjas. Kui vaja, saab sealt vaadata." Ivo sõnul on mõned tema sõbrad, näiteks trummimees Andres Oja, biitlite alal palju kompetentsemad. "Julgen öelda, et vaatamata plaatide kollektsioneerimisele pole mina nii süstemaatiliselt selle teemaga tegelnud kui tema." Loomulikult kõneleb Ivos siiski puhas tagasihoidlikkus. Aastaid tagasi on ta koos bändikaaslase ja sõbra Antti Kammistega sõitnud ringi mööda Eestimaa koole ja biitlite teemal loenguid pidanud. "Loengud olid erinevatel teemadel, kuid The Beatlesi käekäik oli tõesti üks läbivaid. Kui meie seda ansamblit veel teame ja tunneme, siis tänapäeva lapsed, kellele laekub iga päev nii palju uut informatsiooni, ei pruugi biitlite fenomenist midagi kuulnud olla. Ehkki tänastel noortel on võrreldes meie lapsepõlvega kogu info interneti kaudu hõlpsasti kättesaadav." Ivo ja Antti panid kokku loengukava, otsisid noortele näitamiseks rariteetseid visuaalseid materjale ja fotosid ning laulsid kahekesi klaveri saatel ka ise mõningaid biitlite lugusid. "Mis sa nendest omaaegsete karvaste probleemidest tänapäeva õpilastele räägid, kui paljud ei kujuta tänapäeval üldse ette, millised biitlid väljagi nägid! Videokaadrid nende esinemistest ja vastuvõttudest, kus on kohal meeletud rahvamassid ja ratsapolitsei, kõnelevad palju enam." Koolides olid nende esinemised nii menukad, et muusikutest lektoritele laekus valgustustöö tagajärjel hiljem üsna ohtralt tänukirju. Ilmnes, et mitmedki tänapäeva lapsed said innustust biitlite temaatikat omal käel edasi uurida. Sellesama loengusarja baasil kokku pandud kammerliku kavaga "Liverpool 1964 – The Beatles" esinevad Ivo ja Antti 7.oktoobril ka salongiõhtul Tallinnas Mustpeade majas. Biitlite tähtsus Eesti muusikale ja siinse ansamblikultuuri tekkele oli vaat et suuremgi kui nende mõju läänes, kus Elvis, Jerry Lee Lewis ja teised rock’n’rolli-mehed pinnast kõvasti ette olid valmistanud. Ivo meenutab, et isegi Kuressaares liikus tema poisikesepõlves 1950ndatel ringi Elvise soengute, kitsaste pükste, paksu tallaga kingade, ahviga lipsude ja Hawaii särkidega tüüpe, keda siinmail lõngusteks kutsuti, kuid Eesti muusikas see kultuur toona siiski nii väga kanda kinnitada ei jõudnud. "Biitlite mõju oli see-eest kuidagi ülemaailmne (loomulikult ka samal ajal tegutsema hakanud The Rolling Stonesi, Animalsi ja veel mõnede teiste tähtede oma). Hoolimata infosulust ja raudsest eesriidest, biitmuusika lihtsalt levis." Võib ka olla, et Hruštšovi-aegne sula oli selleks hetkeks teinud oma töö. Enam ei kõneldud Ivo sõnul saksofonist kui riigi reetmise instrumendist. "Eesti muusikasse tõi biitlite tulek täiesti uued tuuled. Lavale astus noor ja värske põlvkond. Tekkis sadu kitarristide ansambleid, neid oli igas koolis. Lõhuti väga palju telefoniaparaate, et endale elektrikitarre ehitada." Taksofonilt rebitud kuuldetorust võeti välja üks teatud magnet, mis käis isetehtud elektrikitarri keelte alla helipeaks. Kaubandusvõrgus toona elektrikitarre veel ei müüdud, esimesed Poola ja Saksa DV päritolu pillid ilmusid Ivo mäletamist mööda alles kusagil 1960ndate keskel. "See oli terve suur epohh, kus kõik mängisidki isetehtud pillidel. Kellel töötasid paremini, kellel halvemini, aga häält nad tegid. Rütmikutel oli vist minu mäletamist mööda üks välismaine basskitarr, seda käidi vaatamas nagu imet." Eelkõige tõid biitlid muusikasse Ivo sõnul täiesti uued standardid ning suhtumise. Noored said aru, et enam ei pea muusikuks saamiseks tohutult kaua muusikakoolis pinki nühkima, tuleb vaid haarata kitarr ja lavale minna. "Äkki said kõik aru, et võib laulda sellest, mida meeled ja süda tahavad. See on biitlite teene, kindla peale!" lausub ta veendunult. Biitlid jõudsid bändina koos olla tänapäeva mõistes väga lühikest aega, vaid kaheksa aastat. "Vähemalt see koosseis, mida meie tunneme. Lennon ja McCartney olid siiski koos juba 1957. aastast. Kuid eks tuleb ka tõele au anda – see, mida nemad oma karjääri ajal pidid läbi elama, on aukartustäratav. Et nad niigi kaua vastu pidasid, on ime. Nende peal oli tähelepanu lakkamatult ja kogu aeg. Mina ütleks, et nad läksid laiali õigel ajal, sest nende töö oli tehtud. Ütlesid kõik ära, mis neil öelda oli ja lahkusid sirge seljaga." Kuigi John Lennon ja George Harrison on ammu manalamehed, tegutsevad kaks järelejäänud biitlit, Ringo Starr ja Paul McCartney, ka täna muusikas väga võimsalt edasi. Möödunud aastal käis Ivo Riias Ringo kontserdil. "See on vapustav, kui hea ta on! Ma ei mäleta enam, millise, aga ühe edetabeli järgi loetakse teda viie maailma kõigi aegade parima trummari hulka kuuluvaks, nii et tema on oma käekirjaga selle pilli mängimise alal väga paljusid mõjutanud." Ivo sõnul ei saa vähemalt tema generatsioon biitlitest üle ega ümber mitte kunagi, tunnistatakse seda endale siis või ei. "Ka neile, kellele see muusika üldse korda ei lähe, on The Beatles ometi tähtis olnud. Sellist rolli ajaloos ei ole enne biitleid mitte keegi teine mänginud ega mängigi kunagi. See oli nende saatus ja tähtsus maailma jaoks." Ansambli The Beatles laule saab ümmarguse sünnipäevanumbri puhul kuulda kolmes Eesti linnas: 11.10 Tallinnas Rock Cafés, 17.10. Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 19.10. Pärnu kontserdimajas. Laulavad Ivo Linna, Meelis Punder, Airi Allvee, Mary Ann, Sven Varkel ja Mikk Tammepõld. Neid saadab All Star Band koosseisus Tiit Kõrvits (Rock Hotel) – kitarr, Margus Kappel (Rock Hotel) – klahvpillid, Andres Oja (Kolumbus Kris) – trummid, Argo Toomel (Apelsin) – bass ja Laur Joamets (Dramamama) – kitarr. Ivo Linna kinnitusel jaotati lood omavahel ilma suurema vaidlemise ja organiseerimiseta – igaüks laulab neid lugusid, mida tahab. "Minul isiklikult oli lihtne seda valikut teha, sest me oleme ka Rock Hoteliga mõnd biitlite pala aastate jooksul juba teinud. Sügavamat tagamõtet ei ole, mängime lihtsalt rahvale armastatud laulukesi." Igatahes The Beatlesi esimene singel "Love Me Do" oli lihtsakoeline, enamjaolt kaheduuriline lauluke, mille Paul McCartney oli kirjutanud 16aastaselt tunnist poppi tehes koolivihikusse. Kuid see pani aluse Liverpooli neliku pöörasele tähelennule. "Love Me Do" on kirjas küll John Lennoni ja Paul McCartney loominguna, kuid põhiautor oli siiski Paul, kes kirjutas laulu aastatel 1958–1959, kui ta parajasti koolist pausi pani. Ta mängis selle ette Johnile, keda oli selleks ajaks tundnud aasta jagu, ning too lisas kaheksa takti pikkuse B-osa. Kuulsusest unelevatel Liverpooli kuttidel oligi kombeks laule koolivihikusse üles tähendada, kirjutas muusikaajakiri Rolling Stone biitlite parimatele lauludele pühendatud eriväljaandes. Lehe ülaosas seisis alati "Järjekordne Lennoni-McCartney algupärand". Ehkki "Love Me Do" oli lihtsakoeline poplaul, torkas see muusikakriitik Ian MacDonaldi sõnul toonases ajastus esile nagu paljas telliskivisein eeslinna elutoas. Võrreldes sel ajal edetabelites domineerinud Ameerika muusikaliloojate lööklauludega, võis The Beatlesi loos aimata rohmakat Põhja-Inglismaa töölisklassilikkust, MacDonaldi sõnul koguni esimest nõrka revolutsioonikellade kuma. Kraadelikkust lisab The Beatlesi esiksinglile fakt, et Lennon mängis suupilli, mille ta oli 1960. aastal teel Hamburgi Hollandis Arnhemis muusikariistade poest pätsanud. Poisipõlves oli ta kromaatilise suupilli saanud kingiks oma tädimehelt George’ilt. Suupillist kujuneski biitlite algusaja hittide (näiteks "Please Please Me" ja "From Me to You") tunnus. "John eeldas, et ühel päeval istub ta vangis ja on see tüüp, kes suupilli mängib," meenutas McCartney ajakirjas Rolling Stone. Biitlite esimese singli "Love Me Do" lindistamine ei möödunud dramaatikata. Kui poisid olid 1962. aasta juunis oma laulu plaadifirma EMI stuudios (hilisemas kuulsas Abbey Road stuudios) koos teiste lugudega ette mänginud, ei jäänud produtsent George Martin trummar Pete Besti etteastega rahule. Martin nõudis, et trummipartii mängiks salvestusel sisse professionaalne stuudiomuusik. See oli viimne tilk Johni, Pauli ja George Harrisoni kannatuste karikasse, kirjutab Austraalia muusikaväljaanne Stack. Kolmik oli Hamburgist naasmisest saadik Pete’iga jagelenud. Nüüd palusid nad, et The Beatlesi mänedžer Brian Epstein Besti 1962. aasta augusti keskel vallandaks. 4. septembril naasis The Beatles stuudiosse juba Ringo Starriga. Lugu sai linti 15 salvestusega, kuid ka Ringo trummimäng ei rahuldanud produtsent Martinit. Viimaseks salvestussessiooniks 11. septembril oli trumme mängima palgatud profimuusik Andy White. Vaene Ringo pidi leppima tamburiini kõksimisega. "Love Me Do", mille B-poolel oli lugu "P. S. I Love You", jõudis Briti edetabelis 17. kohale. Käisid jutud, et Epstein oli singli upitamiseks 10 000 eksemplari ise ära ostnud, aga kinnitust pole see kuuldus leidnud. Briti leht The Guardian märgib, et 1962. aasta oktoobrit võib nimetada nüüdisaegse kultuuri sünnikuuks. ""Love Me Do" oli toores, lihtne, otsekohene ja seksikas. The Beatles oli saabunud ning uus põlvkond oli saanud oma elule uue soundtrack’i. 17 aastat pärast Euroopa vabastamist ja võitu Jaapani üle oli sõda viimaks läbi - maailm tajus end taas tervikuna biitlite najalt. Mitte miski – kultuuris, ühiskonnas, igapäevamaailmas endas – polnud enam eales sama mis enne." /www.ohtuleht.ee/ *** Muusikute töine detsember: Ivo Linna on endiselt Muhus ja pole end lasknud veel koopast eriti välja meelitada. Kui, siis ainult mõneks kiireks lupsuks. Ent peagi need ajad tulevad, ega neist pääse. "Jõuluaja raskuspunkt pole mul mitte simmanid asutustes, pigem ikka tuur koos Ott Leplandi ja Noorkuuga. Tuurikontserdid on selgelt pidulikumad üritused kui kõik muu. Kogu muu löögi väikeste eranditega võtab enda kanda Rock Hotel, kellega käime kohtades, kuhu meid on kutsutud." Et tänavune kalender on meid rõõmustanud pikkade pühadega, tuleb see võimalus Linna sõnul ka viimase vindini ära kasutada. "Seepärast on ka jõulud ja vana-aastaõhtu täielikult vabad. Kuigi mänge oleks pakutud vagunitega – neid oli sel aastal tõesti palju, tundub, nagu hakkaksid vanad ajad tagasi tulema. Kuivõrd aga nooruses on selliseid mänge tehtud hulgi ja kogemus täiesti olemas, puudub siin avastamisrõõm täielikult. Ütleks välja saladuse, et kütta nagu vanasti detsembris 15–20 õhtut järjest ei viitsi ega vist jõuagi enam. Küllap viskan seekord isegi pilgu läinud aastale ja arvestan, mis jääb joone alla, mis peale. Ühel tavalisel esinemisel sadade omasuguste seas pole aga arugi saada, et üks aastanumber on vahepeal muutunud," mõtiskleb Ivo Linna. "Kuigi mänge oleks pakutud vagunitega – neid oli sel aastal tõesti palju, tundub, nagu hakkaksid vanad ajad tagasi tulema." /www.ohtuleht.ee/ *** "Esimest korda laulsin ma Lauluväljakul aastal 1960 ja vihm oli samuti platsis. On erakordne tunne siin taas rahva ees olla!" hõiskas armastatud laulja Ivo Linna laupäeva õhtul, kui Õllesummerile pani punkti tema laulude suurkontsert "Sangar seiklusfilmis". Suurmeistri kõrval astus üles rida Eesti muusika tähti: Koit Toome, Jaagup Kreem, Genka, Riho Sibul, Ott Lepland, Maarja-Liis Ilus; aga üllatusena ka Ivo Linna järeltulijad: "Mul on, head inimesed, suur, tõesti väga suur rõõm kutsuda siia lavale teie ette veel kaks noort inimest. Need on minu jaoks kaks ilmasammast, kelle peale mina toetun, ja toetan ennast nende abiga niikaua, kuni minu silmad päikest näevad – minu poeg Robert ja lapselaps Kaspar!" juhatas Ivo Linna sisse Õllesummeri lõpukontserdi nimilaulu "Sangar seiklusfilmis". "Ma ei saa sundida oma lapsi ja lapselapsi endaga laulma, aga nad ise tahtsid seda," tunnistas Iff pärast kontserti, miks publikut sellise põlvkondadeülese trioga üllatati. "Nende jaoks oli see ju hea kogemus, minu jaoks aga tõesti suur au! Nad laulavad puhtalt, need poisid. Ma arvan, et neist tulevad head pillimehed. Robert on praegu laulja ansamblis "Elephants from Neptune". Nad tulid otse Läti Liepaja festivalilt siia ja vahepeale jäi magamata öö ja pikk sõit, aga nad on noored ja andsid endast loomulikult parima." Ivo Linnal on oma tütre Hanna-Stina poja Kaspari (12) kohta palju häid sõnu varuks: "Ta on titast peast minu kõrval Muhus olnud. Lapsuke sai kohe kuidagi väga omaseks. Vahest seepärast, et talle polnud omane tittedele muidu tavakohane käitumine – nimelt ei mäleta ma, et ta oleks kunagi jonninud. Välja arvatud need paar juhtu, kui poiss ei tahtnud magama minna minu kehtestatud õigel ajal, vaid mõtles välja omad ajad." Vanaisa Ivo tunnistab, et temast ja Kasparist on saanud väga head sõbrad: "Kui ta oli 4–5aastane, hakkas ta meeletuks suhtlejaks. Tema ideed võisid olla lausa pöörased. Ta oligi vist viis, kui ta teatas eneseteadvalt: "Minul suhtlemisega probleeme pole!" Ei mäleta, kas ta kõiki sõnu veatult öelda oskas, aga sellise keerulise lause pani kokku küll. Teise sajandi kullafondi kuuluva lause ütles ta ehk aasta hiljem. Tuli mu juurde, vaatas pikalt, pikalt otsa ja lausus siis elutargalt: "Vanaisa, sa oled väga naljakas inimene. Lihtsalt." See läks mulle väga hinge." Niisama vali kui Kaspar on jutuvestjana, on ta ka kõva laulumees. Mäletan, kuidas läksime naabertallu piima tooma, ja ta suutis selle teejupi jooksul valmis saada korraliku räpi teemal: Me lähme toome piima". Üllatavaid ühislaulmisi oli kontserdil veel. Kui Ivo tutvustas oma saatebändi, palus ta taustalaulja Dagmar Oja enda juurde ja andis talle üle šampusepudeli – laupäevaõhtu oli end kerinud pühapäevaks, Dagmari sünnipäevaks. Seejärel lauldi üheskoos ka Dagmarile õnne. /www.ohtuleht.ee/ *** Tänavune Õllesummer kulmineerub vanameistri Ivo Linna suurkontserdiga "Sangar seiklusfilmist", mis toob lavale hõbekõri parimad palad, külalisesinejad ja võimsa lavasõu. Selline suurprojekt on Linna elus esimene. "See on mu karjääri tipphetk!" "Kui kontserdikorraldaja Marje Hansar mulle helistas ja sellise asja välja pakkus, olin tohutult üllatunud. Kontseptsioon näeb ette, et minu parimaid lugusid kutsutakse laulma teised tuntud artistid. On duette, kooslaulmisi ja loomulikult laulan ma ka ise," teatab Linna uhkelt. Kontserdikorraldusega on alustatud juba täna – proovid käivad ja idee nõuab viimistlust viimase vindini. "Tegelikult kaob aeg näppude vahelt väga kiiresti ja siis on paanika. Oleme alustanud proovidega ja eks mingi hetk tulevad läbimängud ja kogu süsteemi paika panemine," teatab Linna, et sellist kontserdi korraldamist ei saa jätta viimasele minutile. "Kõik peab tiksuma nagu kellavärk." Kontserdil astuvad peale Ivo üles üle kümne Eesti muusiku, keda saadab 14liikmeline orkester Grand Hotel Antti Kammiste juhtimisel. Meie levimuusika korüfee karjääri retrospektiivi saadavad videoinstallatsioonid muusiku eri eluetappidest. Kui Ivol paluda oma karjäärile tagasi vaadata, siis kas ta peab ennast Eesti mõistes staariks? "Oh ei, kindlasti mitte! Ma ei pea ennast kindlasti staariks, vaid pigem meheks, kes on päris pikka aega ajanud oma vaokest. Ma ei ole selles mõttes staar nagu lääne megastaarid ja usun, et Eestis polegi selliseid staare. Mul on lihtsalt hea meel, et mul on õnnestunud püsida laval ja Eesti inimese südames!" Miks otsustas mees nii suure projektiga kaasa minna ja kas ta tunneb, et hakkab vanaks jääma? "Kui mulle mõni aasta tagasi anti muusikaauhindade jagamisel niinimetatud elutööpreemia, siis mõtlesin küll, et issand, kui vana ma olen. Tegelikult tuleb seda vanuseasja võtta pisikese huumoriga ja kui näiteks Inglimaa saadab sel aastal Eurovisioni lauluvõistlusele 75aastase Engelbert Humperdincki, siis on mul aega veel küll. Samuti võime paralleele tuua läänemaailma megastaaridega, kes päris kõrges eas veel mööda ilma ringi rokivad," ütleb Ivo, et temagi võiks tänavu 63aastaseks saades pensionile jääda, aga ta ei tunne veel, et peaks areenilt hakkama taanduma. /www.ohtuleht.ee/ *** 2011 - Ivo & Rock Hotel - Festivalil Rabarock - Eesti rokisauruse Rock-Hoteli viimaks Rabarockile jõudmise puhul palusime teistelt festivalil esinevatel Eesti bändidel ja artistidel esitada Ivo Linnale küsimus, mis nad Ifilt ehk ammu teada on tahtnud või mis just nüüd äsja keelele tuli. Metsatöll: Mis on suurim linnalegend, mida oled enda kohta kuulnud? Iff: "Ma tean, et üks austatud tšellomängija, härra Järvi läks konservatooriumi juures Kivimäel oma tšellokastiga bussi number 18. Tšello on teadagi suure kastiga pill ja siis üks vihane proua oli talle öelnud: "Kuhu te siia oma sümfooniaga trügite? Mõtlete, et olete Ivo Linna või?" DND: Ivo Linna on teatavasti suur The Beatlesi fänn. Küsimus – kas Lennon või McCartney? Miks? Iff: "Vastus ühene – kõik neli biitlit on minu jaoks täiesti võrdsel tasemel!" Nevesis: Kellega kogu universumi muusikutest, nii elavatest kui ka surnutest, tahaksid teha koostööd ja näiteks plaadijagu lugusid kirjutada või salvestada? Iff: "See on raske küsimus. Vanadest ma ütleks Jerry Lee Lewis, sest ta on rock’n’rolli ajaloos ikkagi üks kõige suuremaid nimesid. Või siis Carl Perkins. Pluss muidugi ansambel The Beatles." Jaan Pehk: Oled Eesti popmuusikas legendaarne mees, keda väga paljud, sealhulgas noored muusikud, armastavad ja austavad. Kellele kodumaistest muusikainimestest varajases nooruses ise aukartuse ja imetlusega nii-öelda alt üles vaatasid? Iff: "Sellele nelikule, kes moodustasid omal ajal Eesti Raadio meeskvarteti: Kalju Terasmaa, Uno Loop, Arved Haug ja Eri Klas. Lihtsalt see muusika, mida nad tegid – see kõlas! Nad tegid seda niivõrd hästi! Seda kvartetti pole suutnud mitte ükski Eesti lauluansambel ületada ja just see, et nad olid nii paganama musikaalsed – see lõi mind ikka pahviks ja ma austan neid siiamaani." Def Räädu: Kuidas lahendada verbaalseid ja füüsilisi erimeelsusi bändiliikmete vahel? Iff: "Neid saab lahendada küll ja selleks on kaks võimalust – kas bänd lepib ilma suurema riiuta omavahel kokku või minnakse laiali. Pikk viha ja vindumine teeb bändile ainult paha." J.M.K.E: Mis saab, mis tuleb, kui kaugel oled, kas tead ka, kuhu nii tõttad? Iff: "Ma vastaks sama filosoofiliselt – kui teaks, küll tõttaks, aga, kurat, ei tea, aga loodetavasti kaua." Winny Puhh: On sinu sünnipäev ja ukse taha tuuakse suur kimp roose kirjaga: Armastusega ansamblikaaslaselt! Keda sa selles tembus kahtlustaksid? Iff: "Ma mõtleksin, et nad on kõik kamba peale lolliks läinud." Kurjam: Kujutame ette sellist olukorda: Ifi lemmikbändi The Beatlesi kõik liikmed on elus (vanad, aga elus), oskavad juhuslikult eesti keelt (hääldada) ja teevad siiamaani bändi. Millist eestikeelset lugu (võib olla Rock-Hoteli, aga ka mõne muu artisti oma) tahaks Ivo Linna Fab Fouri esituses ja tõlgenduses enim kuulda? Iff: "Ivo Linna laulu "65", sest see räägib ajast, kui nad olid noored ja nad võiksid vanade meestena just selle loo kaudu noorust meelde tuletada." Singer Vinger: Euroopas on ainult kaks Rock-Hotelit. Üks on Eesti bänd ja teine on hotell, mis kuulub Inglismaale, aga ei asu Briti saartel. Kus see asub? Iff: "Tean. See on Gibraltaril. Aga Singer Vingerile nii palju teadmiseks, et niisuguses kohas nagu Aben on ka Rock Hotel." Abraham: Olete pidanud kaua vastu lavalaudadel, kas olete selles vanuses ka veel seksuaalselt aktiivne? Iff: "Ma vastan noorte jõuliste meeste küsimustele alati hea meelega. Jah, olen küll." Goresoerd: Olemegi bändiga juba väga hädas ja kindlasti on Ivo Linna see, kes meid aidata saab! Ivo Linna, palun soovita meile üks hea zombie-film, mida vaadata? Iff: "Zombie-film? Ma ei tea ühtegi zombie-filmi. Ju ma mingeid õudukaid olen vaadanud, aga ma ei ole eriline õudukate armastaja. Teisest küljest võttes – mõnd tulipunase ideoloogiaga kunagist Nõukogude kinokunsti teost soovitaksin küll vaadata." Ewert and the Two Dragons: Kas Ivo Linna teab, kuidas nimetatakse kõige pehmemat akustilise kitarri medikat? Iff: "Ütlen ära – ei tea!" (Ewert Sundja: "Maailma kõige pehmem medikas kannabki nime Ivo Linna medikas!" Medikas ehk mediaator ehk lipits ehk triller on see pisike, tavaliselt plastmassist ja tilgakujuline jupstükk, millega artist näiteks kitarri või siis kandle keeli tinistab.) Aides: Kas Ivo Linna kardab kõdi? Iff: "Kardan muidugi!" /www.ohtuleht.ee/ *** Iff käis õlaoperatsioonil - selline informatsioon jõudis ka Publikuni - armastatud laulja kohta operatsioonist, mis olla toimunud talle lähedalseisvate allikate sõnul paar nädalat tagasi. Ivo Linna kinnitas Publikule, et see operatsioon läks hästi ning temaga on hetkel kõik korras. “Suur tänu küsimast, aga isiklikel teemadel ma teiega, kaunitar, rääkida ei taha,” oli ta haiglas käigu koha pealt üsna napisõnaline. “Ma ütlen ainult nii palju, et see operatsioon toimus ja kõik läks väga hästi. Suurimad tänud minu pärast muretsemast,” kinnitas Linna. Ning et ega operatsioon ei sega tema tänavusuviseid tegemisi ja kõik esinemised jätkuvad samas vaimus nagu plaanitud. “Ma lihtsalt hoian oma eraelu tööst väga eraldi ja oma isiklike asjade koha pealt sõna võtta ei armasta.” Kõikidele fännidele kordas ta aga, et tema pärast ei tasu muretseda ning õlg on taas korras.“Ilusat privaatset elu teile kõigile!” lisas ta sõbralikult lõppu. *** "Tunnet, et ma ei taha lavale minna, ei tahaks ma tunda!" ütleb Ivo Linna – laulja, kokk, mälumängur, muhulane, vanaisa, kes on meil Ita Everi kõrval Eesti armastatuim inimene. "Esinemistest - elu jooksul on mul tekkinud väga palju igasuguseid tuttavaid ja kui keegi neist tuttavatest helistab ja palub, et tule laula kolm-neli lugu kellelegi sünnipäevaüllatuseks – ma ei taha kunagi ära öelda, kui aeg vähegi lubab, sest ma saan aru, et see valmistab neile inimestele rõõmu. See on selge, et kui mõnda oma lugudest nii pikka aega järjest laulda, tüütab ta ära. Aga kui keegi tuleb ja ikka palub, et me laulaks kas või seda "Kikilipsu", siis selle inimese üle irvitada ei tohi. "Kikilips" peab tulema nii, nagu tema on harjunud seda kuulma. Me ei taha niisuguseid lugusid ümber teha, ei taha nendega vigurdada... Mida ma aga ei tahaks enam eriti teha, on tavalised kõrtsimängud. Ma olen neid lihtsalt nii palju teinud ja enam see ei paku mulle mitte midagi... Kui Eestisse tuleb artist, kelle laule ma tahan kuulata, siis mina ootan ju kah, et ta laulab lugusid nii, nagu ma olen harjunud neid kuulma. Kui lood on äratundmatuseni ümber tehtud – selle tõttu, et artistile on need tüütavaks muutunud – siis ma olen pettunud: ma ei ole seda saanud, mille eest ma olen maksnud... Kelle kontserdile ma enam kindlasti ei jõua, on ansambel The Beatlesi kontsert – sellest on mul tuline kahju. Ma oleksin väga tahtnud tunda, mis jõud see on, mis tegi selle ansambli minu jaoks kõikide aegade kõige paremaks. Vanadest staaridest, kes on ära surnud... noh, ma oleks väga tahtnud Louis Armstrongi näha-kuulata. Oleks tahtnud Frank Sinatra kontserdil olla. Ja Eestis on käinud väga palju maailmatähti, kes on mulle meeldinud: Rolling Stones, Tina Turner. Sel suvel Rod Stewart väga meeldis ja novembris meeldis üliväga Procol Harum – viimaste aastate üks kõige kirkamaid elamusi üldse. Ja me oleme käinud spetsiaalselt Soomes Eaglesit ja Tom Jonesi ja Paul McCartneyt ja Ringo Starri kuulamas. Ma olen usinasti ju korjanud neid The Beatlesi plaate ja ma püüaksin selle kollektsiooni ikka koos hoida... Siin on muidugi ka see juures, et eks need staarid kah vananevad. Aga Rod Stewart näiteks – tal on ju kah vanust – ja Gary Brooker on võrratud. See ongi maailmatase, et nad ei lase pügalatki allapoole... Mul endal, jumal tänatud, on olnud pidevalt laulutööd – ma olen saanud lauldes end vormis hoida. Kui tekiks mitmekuine paus, siis on ilmselt väga halb jälle taas startida. No mul on olnud kuuajalisi puhkusi ja pärast seda esimene lavaleminek on alati olnud mulle väga raske. Samas peab vahel ka pisut puhkama: ma olen töötanud ka lausa 365 päeva aastas ja see väsitas ikka ära. Tunnet, et ma ei taha lavale minna, ei tahaks ma tunda! Sa lihtsalt annad endale aru, et see on sinu töö, sa pead seda tegema võimalikult hästi, ja siis lähed ja teed. Laval ei vabandata, vähemalt mind on teised artistid niimoodi õpetanud. Kui sa lähed lavale, ei huvita kedagi, et sul on parajasti paha tuju või varvas valutab. Ma olen täiesti töövõimeline rokirauk – nagu Peeter Volkonski ütleb... Ega meil ikka need 1988. aasta öölaulupeod ei olegi üldse millegagi võrreldavad. Aga hilisemad esinemised tunduvad pigem nostalgitsemisena. Aga on uhke tunne praegu kah. Selles mõttes on hea, et nood meeleolud on lauludesse alles jäänud. Kui 1988. aasta öölaulupidudest oli möödas kümmekond aastat, oli tunne, et rahvuslik vaim on kuidagi hääbunud. Kord tuli ühes klubis vabariigi aastapäeva üritusel klubi direktor ja palus, et me laulaksime "Eestlane olen ja eestlaseks jään". Meile – tookord olime koos Antti Kammistega – on see aga lausa püha lugu. Ja meie pettumus oli väga suur, kui rahvas läks selle loo ajal lihtsalt tantsima: nendele ei tähendanud see enam mitte midagi, oli järjekordne lugu teiste lugude vahel... Aga nüüd, "Märkamisajal", oli tunne jälle väga hea. Laulupeod on väga palju kaasa aidanud, et rahvuslik vaim oleks püsti, ja tundub, et seda on praegu rohkem kui vahepeal oli... On täiesti loomulik, et õnneuim ajaga kaob ja vaimustus langeb. Kui armunud abielluvad ja suur tuhin mööda läheb, hakatakse mõtlema igapäevaelu üle. Ja inimkond ei ole kogu oma eksistentsi jooksul absoluutselt muutunud. Inimene on ikka õilis, armastav, valelik, pahatahtlik, kuri, rõõmus, kurb, armukade, muidu kade, kuid hea südamega. Mind on kogu elu saatnud koduste poolt kaasa antuna õpetus, et sa pead olema teiste inimeste vastu heatahtlik, sa ei tohi kellelegi meelega kurja teha. Mulle on olnud tähtsad lihtsad tõed, et peab olema kannatlik, heatahtlik, sõbralik... Kuid minust ei ole kirjameest: et ma nüüd võtan ja hakkan oma suuri mõtteid kirja panema. Pigem olen ma andnud lapselapsele, kui ta on tahtnud saagida või kirvega puid lõhkuda või haamriga naelu toksida, selle tööriista ja näidanud, kuidas sellega töötama peaks. Ja lugenud talle peale õpetussõnad, kuidas ennast hoida. Ning kui ta lööbki haamriga vastu näppu – see on ju väga hea, teist korda ta enam ei löö, loodetavasti. Kui sa näed, et laps teeb valesti, siis kisamise-karjumise ja keeldude-käskudega asja õigele maanteele ei vii. Sa pead teda juhatama. Paarist rahuliku hääletooniga mainitud sõnast on küll, et asi paika saaks... Et raamatutes on paljudki elu keerdkäigud nii rahulikult paberil ritta laotud, seepärast lugemine mulle meeldibki. Oi, ma olen oma lemmikuid ka palju kordi üle lugenud. Üksvahe ma ostsin kokku omaaegset sarja "Maailm ja mõnda" ning lugesin neid hoolega üle. Ka musketäriraamatut olen üle lugenud. Mitte et ma ei teaks, mis seal toimub, aga ma naudin seda keelt, vaimsust ja espriid – ta ei ole ju ainult mõõgaga vehkimise raamat. Ja kui ilmus paar aastat tagasi uuesti Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsed jutud" – üks minu lemmikraamatuid –, lugesin ta ikka uuesti läbi. Mulle väga muinasjutud meeldivad. Vahepeal ma korjasin isegi muinasjuturaamatuid. Kreutzwaldil on väga kena keel ja huvitavaid väljendeid, ta on mõnus jutupaunik... Pensioniaeg kukub mulle kaela aastal 2012 – siis ma saan 63 ja ilmselt on mul siis õigus tavalisele pensionile, eks paistab, milline see siis on. Mina olen võimeline oma tarbimise väga maha suruma, ma olen elanud vaeselt. No vahel tahaks osta raamatuid ja mõne plaadikese ja mõnikord sõpradega napsu visata. Aga see jätab mind täiesti külmaks, et ma ei saa süüa hommikust õhtuni kalamarja ja juua kallist Prantsuse konjakit! Tavaline viin, kui on viinavõtmise tuju, on väga maitsev... Minu võib-olla kõige suurem pahe on see, et ma olen kärsitu. Aga selle vastu ma ilmselt ei saa, et ma tahan, et asjad saaksid kiiresti valmis, ja siis ma tihtipeale ma eksin ja teen miskit valesti... Aga ma ei ole mitte mingil juhul enesehaletseja. On nagu on. Ma olen väga rahul sellega, mis mu elu on. Mul on läinud hästi: minu ümber on olnud head inimesed, head pillimehed, mul on väga palju sõpru artistide hulgas ja ma olen nendelt väga palju õppinud ning selle eest väga tänulik. Tänumeel ongi see, mida ma inimestele soovitan... Vist Kivirähk ütles väga hästi, et see on tema asi, mida või keda ta usub – ta ei taha tegelda vahemeestega. See on jube keeruline küsimus... Ma usun küll, aga omas südames, traditsioonilises mõttes ma ei ole usklik. Kirikud on aga kindlasti pühad kohad: inimeste palved muudavad nad pühaks, eriliseks. Mõne püha kivi lähedal või ammu kadunud tsivilisatsiooni pühakoja varemetel kõndides tunned sa samuti hardust... Mulle on lapsest saadik meeldinud päikesevalgus, või lihtsalt valgus läbi värvilise klaasi. Kirikutes ja suurtes katedraalides ma naudin vitraaže kõige rohkem. Klaasis on võlu ja vägi sees, ja tore on ka ise niisuguseid väikseid vigureid teha. See on tegemiserõõm, no väike hobike. Tore, kui midagi õnnestub. Ja kui ei õnnestu, siis ma olen pettunud. Aga vitraažide tegemiseks peab olema aega: sa unustad kõik muu ümber ära ja – ma olen töötanud kümme tundi jutti – aeg kaob, ja sa ei pane seda tähelegi... Ma ei ole laulukooli saanud rohkem kui kunagi lapsena poistekooris, ma ei oskagi hääleharjutusi teha. Kui on vaja uut lugu õppida, siis tavaliselt autos lõugan teda – keegi ei kuule ja kõik on tore. Kõige parem on ette valmistada lugusid, mis on spetsiaalselt minule kirjutatud. Tuleb helilooja ja ütleb: "Kuule, mul on sulle üks lugu!" No mängib ette, aga ma pean hakkama seda õppima – vaat see protsess on põnev: sa ise kujundad lugu, keegi teine seda sinu eest ei tee. Ma ei ole nii edev, et ma ütleks, et mulle oma lood üldse ei meeldi, et ma keeran kohe raadio kinni. Ei, mõni ikka meeldib. Mõni neist aga ei meeldi ka... Minu jaoks on otsata meeldiv ergastus talisuplus. See on vast mulle üks suuremaid füüsilisi naudinguid, mida ma olen kogenud. Kui sa külmas vees ära käid ja hõõrud ennast kuivaks, siis terve ülejäänud päeva on sul tunne, nagu sa oleks käinud korralikus saunas: võtnud kümme korda leili, käinud jääaugus ja nii edasi. Sel aastal käisin meres viimati oktoobri lõpus, alustan jälle märtsis. Mul on see koht kodust 15 kilomeetri kaugusel. Oleks ta minu õue all, küll ma siis midagi teeks, et saaks jääga kah supelda. Aga külm dušš üle päeva päästab. Ma pean ütlema, et – ptüi-ptüi-ptüi – peale mingite viiruslike köhade ei ole mul ikka aastaid isegi nohupoega olnud. Nii et mina olen lihtne inimene. Selline on minu mõtlemine, ärgu teised pahandagu, tehku, mida ise teha tahavad. /Rainer Kerge, www.ohtuleht.ee/ ** 2010 == "Mul on muidugi hea meel, et mu naine on raamatupidaja, kes hoiab meie kuludel silma peal," rääkis laulja Ivo Linna saates "Ringvaade". "Ta on meil väga tubli töötaja, kes töötab ikka lausa päevast päeva. Eks meil on sel moel saanud kodukelder lausa kuhjaga rahakotte täis..." viskas Linna saatejuht Marko Reikopiga rääkides nalja. Saatejuhi küsimusele, millal Iff annab välja oma eluloo, kostis mees: "Iga inimene on kordumatu ja küllap oleks ka millestki kirjutada, aga ma ikka mõtlen, et mis selle ühe estraadilaulja elu on, et sellest kirjutada? Juhul kui, siis ma tahaks kirjutada seda ise. Aga ma ei ole ju kirjanik..." Linna kasutas ka võimalust ja tänas kõiki neid inimesi, kes teda nii pika aja jooksul kuulamas on käinud. Ning - ta hakkab taas õige pea oma "Boogie-Woogie Bigbandiga" kontserte andma. == 2009 == Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aasta Muusikuks 2009 armastatud laulja Ivo Linna. == Ning ka Tallinna Saarlaste Ühendus valis "Õigeks saarlaseks 2009" tuntud laulumehe Ivo Linna. “Ühenduse seitsmeliikmeline eestseisus oli ühel meelel, et anda sel aastal tiitel just Ivo Linnale,” teatas eestseisuse liige Ellen Kreek ja lisas, et nende arvamust mõjutasid heas mõttes põhiliselt kaks asjaolu. “Ühest küljest see, et armastatud laulja tähistas sel aastal oma 60 aasta juubelit, teisalt aga on Ivo Linna ka mandril elades just Saaremaad palju tutvustada aidanud.” Öigeks saarlaseks on varem kuulutatud tehnikadoktor Paul Tamkivi, Eesti vabadusvõitluse muuseumi rajaja Johannes Tõrs, ajaloolane ja kirjanik Voldemar Miller, Eesti Vabariigi president 2001–2006 Arnold Rüütel, laulja Heli Lääts ja koorijuht Venno Laul. == Ivo Linna pani oma juubeliaastale suurejoonelise punkti bigbandi kavaga "Tagasi tulevikku – elu rokib!" Oma juubeliaasta lõppakordina tõi Ivo Linna detsembris lavale spetsiaalse bigbandi kava, milles ta pöördus tagasi popmuusika lätete juurde, svingi ja boogie-woogie ajastusse ehk "tagasi tulevikku!" Kaheosalise kontserdi jooksul tulid teiste hulgas esitusele palad nagu "Korstnapühkija", "Aeg meid muutnud on", "Kikilips", "Vana Vaksal" jpt. "Lisaks nendele publiku lemmikutele olime kavasse valinud ka mitmed lood, millel on minu lauljateel olnud väga eriline tähendus," selgitas Ivo Linna ise kava ideed. Tulemuseks oli kordumatu, soe ja särav, aga vaid neljal õhtul detsembris esitusele tulnud kontsertprogramm, mis veelkord rõhutas laulja olulisust viimaste aastakümnete Eesti ja eestikeelse popmuusika näo kujundamisel. Just see, mis laulja enda sõnul oli ka talle endale "vääriliseks kingituseks juubeliaasta lõpuks". Laval saatis Ivo Linnat spetsiaalselt nendeks kontsertiteks kokku pandud 25-liikmeline Boogie-Woogie Bigband koos keelpillirühmaga Siim Aimla juhatusel. Bändi ankruteks olid aga muusikud, kellega Ivo läbi käinud tulest, veest ja vasktorudest – Margus Kappel ja Antti Kammiste. Erikülalisena astus kontserdil üles Lenna Kuurmaa, kelle sving ka Ivo Linna hinnangul pealtvaatajaid tõsiselt üllatas. Muusikaliste "piltide" veenvuse eest on hoolitsenud oma ala parimad, seadete autoriteks Siim Aimla, Tõnis Kõrvits, Petteri Hasa, Ülo Mälgand ja Tiit Juurikas. Kontsertkava sai nautida detsembri alguses nii Tartus, Jõhvis, Tallinnas kui Pärnus. /www.ohtuleht.ee/ == "Ma pole kunagi oma elu jaoks plaane pikalt ette mõelnud, aga ma pole ka selline, kes elab vaid päev korraga ja muigab - et vaatame, mis homne toob. Lõppude lõpuks on ju mu elu muusikategemiste poolt siiski ette planeeritud, mul on rahvale lubatud vekslina igasugu esinemised ja ma pean sellega arvestama," räägib muusik Ivo Linna, et seda pole ette mõelnud, mis saab viie või kümne aasta pärast. Mees tunnistab, et noorena ei kujuta end keegi 60aastasena ette, mõtleb pigem, et selline ätt peaks juba surnuaial olema. "Praegu on tervis enam-vähem korras, elu voolab mõnusa jõekesena ja ei mina ettepoole mõtle. Et oh, mul nüüd nii palju vanust ja mis nüüd saab. Ma naudin väga oma praegust vanust," räägib 60ndat juubelit ootav Linna. "Igasugu karisid on eelnevale elu jooksul juba ammuilma ületatud ja selle juures mitmeid lollusigi tehtud - nüüd juba suudan ilmselt vältida neid. Ma ei karda seejuures enam vananemistki, olen harjunud endale elada antud aja turjal ratsutama..." /www.ohtuleht.ee/ === Kuuldes, et Piletilevi edetabelis jääb Ivo Linna juunikuine juubelituur menukuselt alla vaid laulupeole, võtab laulumees pika hingetõmbepausi: «See võtab mind tummaks, täiesti sõnatuks!» Äsja 60. sünnipäeva tähistava Ivo Linna juubelituuri korraldaja, Star Managementi tegevdirektor Mirko Miilits aga seda fakti just kinnitab. «Ainuüksi Saaremaa kontserdile on juba müüdud üle tuhande pileti ja see number kasvab ilmselt seoses sooja saabumisega iga päevaga.» Ivo aga arvab - «Ega see muidugi mingit muutust tee, sest ega suurem publikuhulk suurenda vastutust. See peab olema kõrgel vaatama sellele, kas platsil on kolm või kolm tuhat inimest,» arutleb ta. «Igatahes on see tõeline rõõmusõnum! Jumal tänatud ja tere tulemast!» Kava kokkupanekul on Iff tõsist vaeva näinud ning pidanud hitisajust välja praakima tervelt kakskümmend viis lööklaulu. «Mul on ju laval olemise aastaid korjunud üle neljakümne ja lindistanud ei teagi, mitusada lugu,» selgitab menulaulja. Esimesse nimekirja, mille nad koostasid koos Antti Kammistega, mahtus 60 pala, kuid Linna arvates oleks kõigi nende ettelaulmine rahva piinamine – kontsert kestaks viis-kuus tundi. Nõnda leiti kuldne kesktee: mõned menukid vormitakse seetõttu popurriideks. «Pealegi võime ju kava muuta. Tavaliselt paneb tuuri esimene kontsert asja paika. Võib-olla näiteks ei lähe mõni lugu üldse rahvale korda.» Oma õigel sünnipäeva päeval, 12. juunil andis Iff Saaremaal Kuressaare lossihoovis väärika juubelikontserdi, sünnipäeva puhul toimub ka 17.–26. juulini suurejooneline kontserttuur «Iff 60», kus löövad kaasa Ivo Linna head sõbrad Anne Veski, Maarja ja Koit Toome ja mitmed teised tuntud lauljad ja muusikud. Allikas: http://www.elu24.ee/?id=112944 ===== Ivo Linna: ootan oma 60.juubelile kogu Saaremaad == "Minu poolt oleks aus jätta põhipidu ikka kodulinna Kuressaarde. Täpselt nii nagu kümme aastat tagasi, kui täis sai poolsada," ütleb Ivo Linna, kes suure tõenäosusega tähistab oma tänavustki juubelit koos kogu Saaremaaga Kuressaare lossihoovis. Esimesest suurest juubelist Kuressaare lossihoovis on Ivol ainult head mälestused. "See oli vägev pidu," mäletab ta. "Kõik Rock Hoteliga vähegi pistmist omanud isendid olid end kohale vedanud. Isegi Andres Põldroo tuli otse New Yorgist. Loodan, et kõik on rivis seegi kord," räägib Linna. Armastatud suurmeistril Ivo Linnal täitub 60. aastaring 12. juunil, reedesel päeval. "Juubel tuli jutuks juba poolteist aastat tagasi, kui muusikaprodutsent Fred Krieger ligi astus ja küsis, mis mul juubeliga plaanis on. Olin vist üsna sõgeda pilguga – ümmarguse päevani ju nii palju aega. Aga Fred ütles, et tema võtaks oma firmaga midagi ka enda kanda. See midagi oli väike juulilõputuurikene, ei mäletagi täpselt – 7 või 8 kontserti. Leppisime omavahel kokku, mida kumbki pool tahab. Jutud olid selged ja lihtsad: minu ainus soov oli see, et muusikalise poole ohjad haarab enda kätte Anti Kammiste – mees, kellega olen vist elus kõige kauem ühist soolakotti järanud. Tema moodustab ka bändi. Toomas Vanem astub kindlasti ligi. Loodan väga, et ka Kaire Vilgats ja Dagmar Oja laulavad harjumuspäraselt kvaliteetset tausta. Virgo Veldi oma kuulsa saksofoniga on samuti lubanud soleerima tulla. Pole ime, kui isegi Anne Veski teeb paar lugu. Maarja-Liis ja Koit Toome ka," räägib Linna, mida ta lähenevalt juubelilt ootab. Ega Ifilt juubeliplaatki tulemata jää. "Minu jaoks on see täiesti erakordne plaat," räägib Linna. "See sünnib koostöös ansambliga Supernova. Täiesti uued kaaslased, täiesti uued laulud. Sünnipäevani ei maldagi oodata, loodame plaadi juba enne kuulajateni tuua," veeretab rahvakunstnik oma juubelimõtteid. == maakas: meie tuleme! Iff pole ainult saarlaste oma, ikka meie kõigi oma! Paluks suuremat peoplatsi, et ikka kõik peolised ära mahuks! === /Õhtuleht.ee/ === Eesti üks aegade armastatuim ja kuulsaim paar - Reet ja Ivo Linna - läksid lahku juba ligi 14 aastat tagasi, kuid siiani ringlevad jutud nende kooselust. "Usun, et see otsus lahku minna oli õige ja kõigile parim," üleb Ivo nüüd. Kuid juba 1995. aasta lõpu poole selgus, et Ivo ja Reet linna kooseluga on lõpp. Norrasse Eurovisioni lauluvõistlusele Ivole ümbrikus Reeda kaasa pandud pärl võis küll anda signaale, et kõik on korras, kuid mõni aeg hiljem räägiti, et Iff on leidnud uue armastuse - Imbi Aderi. Vanameister Ivo usub, et otsus lahku minna oli parim. "Sellest ajast saati olen tundnud end hästi, olen olnud õnnelik, vaba oma mõtetes." Lahkumineku ajaks oli arenenud ka Eesti seltskonnaajakirjandus, kes igal võimalusel jutte paarist neelas. Imbi tunnistab, et toonane aeg oli tema jaoks raske. "Meedia liigne tähelepanu ja pealepressitud suhtumine ja süüdistused," ütleb naine, kuid lisab, et kuidagi pidi ta ju sellest ikkagi üle olema ja välja tulema. Kaasa ei aidanud ka see, kuidas Imbit pere lõhkiajamises süüdistati. Reet Linna on hiljem autobiograafias tunnistanud, et eks see ambitsioonikus oli, mis neid lahku ajas. Ometi jätkub tal siiani endise abikaasa kohta häid sõnu. Iffi nimetab Reet kuldsete käte ja hea südamega meheks, kellest osa jääb temaga kindlasti elu lõpuni. "Olen olnud selle elu sees ja minu jaoks on see nüüd möödunud etapp," kinnitas Iff eelmise aasta oktoobris ajakirjale Naised. Aastaid hiljem on mõlemad leidnud oma elu ning juubelieelses saates tõdes Ivo, et 14 aastat pärast lahkuminekut on ta õnnelik mees. "Mul on olnud õnnestunud plaate pärast seda, mind ei kammitse kurvad ja masendavad mõtted kogu aeg." Ivo ja Imbi abiellusid 1999. aasta juunikuus Saaremaal. /www.ohtuleht.ee/ === == Ülevaated `õhtuleht`(7.10.1999), Eesti Päevaleht "Laulja usub eesti publikusse" (10.11.2001) kolm kõige nõutavamat laulu - "Kikilips", "Aita mööda saata öö" ja "Suvi"............................................................./SL OL 21.03.2003, Andrus Esko/ Ivo Linna õpetab koolilapsi biitleid armastama - Teades Ivo Linna vankumatut kirge ansambli Beatles vastu, tegi Eesti Kontserdi koolikontsertide juht Tuuli Metsoja talle ettepaneku, et... Linna ei küsinud mõtlemisaega: «Mulle ju meeldib!» 3. märtsist lahti läinud uus koolikontsertide sari kannab Linna lemmikansambli nime ning sisaldab biitlomaania videoid, Linna aastaid kogutud teadmisi ning ühisesinemist kunstklaverdaja Anti Kammistega. Olgu Eidaperes, Varbolas, Haljalas või Tallinnas, alati on sissejuhatuseks igihaljas Lennoni-McCartney kaheminutine «Yesterday», mille kohta Sir Paul McCartney on hakanud viimasel ajal väitma, et see on tema ainulooming. Linna-Kammiste «Yesterday» esitus on kohati kahehäälne. Linna ei valda fakte, mis kinnitaks, et laulu on varem kahehäälselt ette kantud. Koole mööda kolistamise idee Iffi arusaamal: «Üldiselt biitleid teatakse, võib-olla kolmandikule saalis on see tume maa. Mingi põhja saavad lapsed juba koolilaulikutest, kus on sees «Yesterday», «O-bla-di O-bla-da» ja «Let it Be», mille juurde meie tahame näidata, et The Beatles oli mitmes mõttes tänase popmuusika teerajaja.» ................ ..............Ivo Linna: “Inimene elab ju oma lapsepõlves” - Meie lapsepõlv oli haruldane, see oli küll vaene, ei olnud eriti õnnelik selle sõna tavalises tähenduses. Isa oli väga karm, ema vastupidi — äärmiselt leebe ja õrn inimene. Me kasvasime üles Kuressaare äärelinnas. 50. aastatel oli see elu ühtlaselt vaene ja räämas. Poistele andis aga suuri võimalusi ennast hästi tunda. Seal oli jõgi, kus tollal oli veel puhas vesi. Käisime tihti ujumas. Olid heinamaad, olid karjamaad, olid lagunenud kuurid, olid räämas, võsasse kasvanud aiad. Seal olid salapärased pööningud, kus leidus igasuguseid põnevaid asju. Televiisorit tollal ei olnud, ka raadiot kuulati vähe. Me lugesime palju, raamatutest saime indu igasugusteks põnevateks ettevõtmisteks. “Tom Sawyer”, “Kalle Blomkvist”, “Saladuslik saar”, “Aarete saar” ja kõik need teised poiste raamatud võivad ikka palju ainet anda küll. Siis tekkisid kambad. Meil oli lõbus lapsepõlv. Sõjast oli jäänud palju kola. Muidugi oli sellega mängimine ohtlik, aga see oli põnev. Meie elus oli palju salapärast, mitte reeglitesse surutut. Kuressaare linn oli väike ja räpane. Meie jaoks oli aga veel üks magnet — mu isa ja ema töötasid mõlemad Kuressaare lossi muuseumis. Loss oli üks põhilisi mängukohti. Mul oli rikas lapsepõlv ja sealt oli palju kaasa võtta — armastus loomade, lindude, putukate vastu. Kõige parem oleks öelda — inimeste, laste vastu. Meil oli ilus lapsepõlv, minul ja mu kahel vanemal vennal........................................Teie elu on olnud muusikas. Mis on olnud teie elus veel muusika kõrval?........................... Oh, seal on palju asju. See muusika oli kõige rohkem ikkagi just noores põlves, siis sai kõike tehtud meeletu entusiasmiga. 60. aastate keskel ja teises pooles, kui hakkas kitarristide aeg pihta, siis oli seda vaimustust üle ääre. Aegapidi taandub suur kohamine, mõni asi muutub rohkem rutiiniks. Mul on hea meel, et minu hobi sai minu tööks, teen seda rõõmsalt siiamaani. Vahel ta tüütab ära, nii nagu iga töö vahel ära tüütab. Selle kõrvale mahuvad nüüd teised hobid. Minu suur hobi on ehitamine. Ma olen ehitanud igasuguseid asju. Ükskord hakkasin täiesti nullist endale ehitama üht ridamaja boksi Meriväljal. Lubati lahkelt, et saame võtmed ja kolime sisse, aga nii ei läinud. Pidime sõbraga alustama katuse mahalõhkumisest, sest see oli valesti pandud. Põrandaid, lagesid, seinu ja aknaid tuli korda teha. Muidugi oli mul lapsepõlvekodust kehalise töö kogemus, aga mitte ehitustöö oma. Mina olin ju ikka see pesamuna, tobuke. Vanemad vennad oskasid kõiksuguseid asju teha. Tuli hakata lihtsalt õppima, sest ei saanud teisiti. Ja tuleb välja, et inimene õpib ära igasugused asjad. Nüüd on mul Muhus talu, mida peenemas keeles nimetatakse suvekoduks. Seal on seda ehitamist nii palju, nagu hing igatseb. Kui üks järg otsa saab, mõtleme mingi uue narruse välja, et oleks midagi teha. See on väga tore, mul on juba kevadeks plaanid tehtud. Kui lumi ära läheb, saab jälle hakata tööle. See on üks tore ootus. Väga tore on nutitada ilma proffide abita, kuidas midagi tehtud saab. See hoiab vaimu värske. Tänu sellele, et mu ema oli väga hea kokk, meeldib mulle süüa teha. Eluaja on meeldinud. Mu lemmiktoit on endiselt kartulipuder hakklihakastmega. Kalasööja olen ma ka suur. See kõik on lapsepõlvest kaasa tulnud............................../IMBI JELETSKY, Videvik, 09.12.2000/ **Maaleht**** Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorudes osalenud neljal korral (1994, 1996, 1997, 2002). 1996. a Eurovisiooni lauluvõistlusel Oslos esitas koos Maarjaga laulu “Kaelakee hääl”. Tulemuseks 5. koht. Osalenud mitmete Eesti voorude ja eelkuulamiste ?üriis. Sündinud 12. juunil 1949 Kuressaares. Õppinud Tartu ülikoolis eesti filoloogiat. Esinemist estraadilaval alustas Kuressaare esimese kitarristide ansambliga. Ülikooli ajal tegi koostööd biitlite muusikat harrastavate ansamblitega Müstikud /1966-67/ ja System. Telerezhissöör Leo Karpin ja noor saatejuht Mati Talvik kohtusid Ivo Linnaga 1968. aasta kevadel Tartu Ülikooli Leningradi maantee ühiselamu toas number 508. Mehed otsustasid hurmava naeratusega andeka noormehe kutsuda esinema saatesse - kui meeldib tüdrukutele, küllap meeldib ka rahvale. Noorte hulgas ülipopulaarne telesaade "Kanal 13" kandis 60-ndatele omaselt vaba vaimu. Ivo Linna esines esmakordselt just selles saates ekraanil 28. novembril 1968. aastal oma suure iidoli Tom Jonesi hitiga "Armastada teist eal ei saa" ja biitlite looga "Hei, Liis" (Hey Jude). Samas saates astus esimest korda ekraanile ka Enn Eesmaa... Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 1973-1974 oli Ivo Linna laulja Olav Ehala ansamblis. Edasine tee viis Ivo aga ansamblisse Vana Toomas /1975/. Populaarsuse tippu aga viis muidugi laulmine ansamblis Apelsin /1975-80/, kus televisiooni kaasabil saabuski suur publikumenu. 1985 sai Ivo Linnast Eesti Raadio estraadiorkestri koosseisuline solist. Ta on osalenud paljudel võistlustel ja konkurssidel, nagu A. Oidi nim lauluvõistlus, “Meri, mehed ja maa”, “Tippmeloodia” jpt. Mitmetel neist tunnistati Ivo Linna parimaks meessolistiks. 1978 hakkas laulma ansamblis Rock Hotel, koostöö kestab tänaseni. Teda on kontsertturneed viinud Rock Hoteli koosseisus USAsse, Austraaliasse, Kanadasse, mitmel korral ESTO-le. Aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal, lauludega "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne, on Ivo Linna kõigi eestlaste südameis. Ivo Linna on raadiokuulajatele ja televaatajatele tuttav mitte ainult lauljana. Raadio 2st, Vikerraadiost ja Kuku raadiost on eetrisse jõudnud mitmed tema juhitud muusikasaated. Ivo Linna on kuulunud üle kümne aasta Vikerraadio populaarse mälumängu "Mnemoturniir" meeskonda, samuti juhib ta Vikerraadios laste mälumängusaadet "Miniturniir". On laulnud kõige erinevamat muusikat: poppi, rahvalikke laule, rokiklassikat, kantrit, bluusi jne. “Minu suhtumine Eurovisiooni muutus positiivseks pärast seda, kui ma seal ise ära käisin. See oli suur kogemus. Ja häbenemata julgen öelda, et ka väga suur au.” ***** Ometi sai Linna Eesti teenelise kunstniku aunimetuse teistest tollastest staaridest hiljem. "Eesti-suuruses vabariigis pole lauljatel ju konkurentsi," on ta ise mitmes intervjuus tunnistanud. Rahvamehe staatusest Iffil Eestis pääsu pole, ja ega ta ilmselt sellest pääseda tahagi. On ta ju unistanud laulda sama kaua kui Artur Rinne, kes esines kõrge vanuseni. Samuti nagu öeldakse "meie Artur" on eestlastel õigus juba praegu öelda "meie Iff"..... /Piret Tali, www.epl.ee/


Info uuendatud: 27.10.2014

© Eesti Ansamblite Andmebaas